Veakood ei ole diagnoos
Veakood ei ole diagnoos – miks korralik autodiagnostika nõuab aega ja teadmisi?
Tänapäeval kasutatakse sõna autodiagnostika sageli väga kergekäeliselt. Ühendatakse diagnostikaseade autoga, loetakse veakoodid välja ja tundub, et diagnoos ongi tehtud.
Tegelikkuses on veakoodide lugemine enamasti alles diagnostika algus.
Auto juhtplokid jälgivad pidevalt erinevate süsteemide tööd ning salvestavad tuvastatud kõrvalekallete kohta diagnostilisi veakoode ehk DTC-sid. Veakood aitab määrata piirkonna või süsteemi, kus probleem tuvastati, kuid see ei tähenda automaatselt, et koodis nimetatud komponent on vigane ja tuleb välja vahetada. Ka diagnostikaseadmete tootjate tehnilistes juhendites käsitletakse veakoodi eelkõige suunisena, kust vea otsimist alustada.
Siit tulebki üks olulisemaid erinevusi: veakoodi lugemine ja vea diagnoosimine ei ole sama asi.
Diagnostikaseade annab informatsiooni, diagnostik peab leidma põhjuse
Tänapäevased diagnostikaseadmed võivad sõltuvalt seadmest ja tarkvarast lugeda veakoode, kuvada juhtplokkide parameetreid, teha aktiveerimisteste, lähtestamisi, kodeerimisi ning palju muud. Professionaalsete seadmete juurde kuuluvad sageli ka tehnilised juhendid, elektriskeemid ja mõõtmisvõimalused. Näiteks Boschi professionaalsed diagnostikalahendused ühendavad juhtplokkide diagnostika multimeetri ja ostsilloskoobiga – sest ainult auto arvutist saadud informatsioonist ei pruugi vea leidmiseks piisata.
Seade annab diagnostikule informatsiooni.
Diagnostiku töö on sellest informatsioonist aru saada.
Kui juhtplokk teatab näiteks mõne anduri signaali veast, ei tähenda see tingimata, et andur ise on rikkis. Põhjuseks võib olla andur, selle toide, massiühendus, juhtmestik, pistik, kommunikatsiooniprobleem või hoopis mõni teine rike, mille tulemusena jõuab juhtplokini ebatõenäoline väärtus.
Kui sellises olukorras lähtuda ainult veakoodi nimetusest ja hakata osi järjest välja vahetama, ei ole tegemist diagnostikaga. See on oletamine kliendi raha eest.
Õige diagnostika tähendab kontrollimist ja välistamist
Lihtsamal juhul võib vea leidmine tõepoolest olla kiire. Veakood, mõõdetud väärtused ja kontroll kinnitavad konkreetse komponendi rikke ning probleem saab kiiresti lahendatud.
Keerulisemate rikete korral võib olukord olla hoopis teine.
Kui probleem puudutab näiteks mitme juhtploki omavahelist kommunikatsiooni, elektrisüsteemi, juhtmestikku või süsteemi tööd mõjutavaid ebatavalisi signaale, tuleb hakata võimalikke põhjuseid metoodiliselt välistama. Selleks kasutatakse lisaks diagnostikaseadmele elektriskeeme, multimeetrit, ostsilloskoopi ja teisi mõõtevahendeid. Professionaalsete diagnostikaseadmete ülesehitus ise näitab, et tänapäevane veaotsing ei piirdu enam ammu pelgalt veakoodide lugemisega.
Siin muutuvad oluliseks diagnostiku teadmised ja kogemus.
Tuleb osata küsida õigeid küsimusi:
Kas komponendini jõuab vajalik toitepinge?
Kas massiühendus on korras?
Kas signaal vastab sellele, mida juhtplokk peaks nägema?
Kas juhtmestikus esineb pingelangu või katkestust?
Kas juhtplokid suhtlevad omavahel korrektselt?
Kas nähtav viga on põhjus või hoopis mõne teise vea tagajärg?
Just see analüüs eristab diagnoosimist veakoodide lugemisest.
„Auto ei käivitu“ ei ole veel diagnoos
Hea näide on olukord, kus klient ütleb:
„Hommikul sõitis auto täiesti normaalselt, nüüd enam ei käivitu.“
See kirjeldab sümptomit, mitte riket.
Sama sümptomini võivad viia väga erinevad põhjused. Seetõttu tuleb kontrollida süsteeme kindlas loogilises järjekorras ning välistada võimalikud rikked ükshaaval.
Mõnikord leitakse põhjus kiiresti. Mõnikord juhatavad esimesed kontrollid järgmiste kontrollideni ning tegelik rike asub hoopis mujal, kui algne sümptom arvata lubas.
Diagnostika ongi suuresti kontrollitud välistamise protsess.
Professionaalse diagnostiku väärtus ei seisne selles, et tal on kallis aparaat. Väärtus seisneb selles, et ta oskab otsustada, mida järgmisena kontrollida ja miks.
Miks ei saa diagnostika kestust alati ette öelda?
See on autodiagnostika juures üks keerulisemaid teemasid ka kliendile selgitamiseks.
Piduriklotside või õli vahetamisel on töö sisu üldjuhul ette teada. Diagnostika puhul alustatakse aga olukorrast, kus probleemi tegelik põhjus ei ole veel teada – vastasel juhul poleks diagnostikat vajagi.
Seetõttu ei ole keerulisema vea puhul alati võimalik töö alguses öelda, kas põhjuse leidmiseks kulub pool tundi, kaks tundi või oluliselt rohkem.
See ei tähenda, et diagnostikat tehakse kontrollimatult lõputu aja jooksul. Professionaalne lähenemine tähendab, et diagnostika toimub etapiviisiliselt: kogutakse informatsiooni, tehakse mõõtmised, välistatakse võimalikud põhjused ja otsustatakse tulemuste põhjal järgmine samm.
Mida keerulisem on auto elektri- ja juhtimissüsteem, seda suurema tähtsusega on diagnostiku oskus andmeid õigesti tõlgendada ning kasutada veaotsingul lisaks arvutile ka mõõteseadmeid ja tehnilist dokumentatsiooni. Boschi diagnostikasüsteemid ühendavadki selleks juhtploki diagnostika, elektriskeemid, veaotsingu juhendid ja reaalsed elektrilised mõõtmised.
Diagnostikatunnis ei maksta ainult arvuti ühendamise eest
Kui diagnostikatöö tund tundub kallim kui lihtsa mehhaanilise töö tund, tuleb arvestada, mille eest tegelikult makstakse.
Mitte ainult diagnostikaseadme auto külge ühendamise eest.
Makstakse teadmiste eest.
Makstakse kogemuse eest.
Makstakse professionaalsete diagnostika- ja mõõteseadmete eest.
Makstakse tehnilise informatsiooni ja tarkvara eest.
Ja eelkõige makstakse oskuse eest jõuda sümptomist tegeliku rikke põhjuseni.
Hea diagnostika eesmärk ei ole vahetada võimalikult palju detaile lootuses, et probleem lõpuks kaob.
Hea diagnostika eesmärk on enne detailide vahetamist võimalikult täpselt välja selgitada, miks auto ei tööta nii, nagu ta peaks.
See võib võtta aega, kuid väga sageli on korralikule diagnostikale kulutatud aeg odavam kui valede detailide järjestikune väljavahetamine.
PMR Racingu seisukoht
Meie jaoks PMR Racingus ei tähenda diagnostika lihtsalt veakoodide väljatrükki.
Veakood on informatsioon. Diagnostika algab sellest, mida selle informatsiooniga edasi tehakse.
Meie eesmärk on jõuda võimalikult loogilise ja kontrollitava veaotsingu kaudu probleemi tegeliku põhjuseni. Mõnikord on vastus lihtne ja leitav kiiresti. Mõnikord nõuab see oluliselt rohkem mõõtmisi, analüüsi ja aega.
Seetõttu ei saa iga diagnostikatöö lõplikku maksumust või kestust enne veaotsingu alustamist täpselt ette öelda.
Küll aga peaks alati olema võimalik selgitada, mida kontrolliti, mida leiti ja mille põhjal järgmine otsus tehti.
Sest professionaalne autodiagnostika ei tähenda:
„Arvuti ütles, et see detail on katki.“
Professionaalne diagnostika tähendab:
„Me kontrollisime süsteemi ja suudame põhjendada, miks rike tekib.“
Ja nende kahe lähenemise vahel on väga suur erinevus.
Related Posts
PlugIn vs WireIn ECU – kumba valida?
ChipTuning vs päris tuuning – milles seisneb tegelik erinevus?