Mida on uus automaks teinud Eesti autoturule? Võrdlus Läti ja Leeduga

1. jaanuarist 2025 jõustus Eestis uus automaks ja CO₂-põhine registreerimistasu.
   Aasta lõpus on esimene pilt selgem: uute autode müük on järsult vähenenud, kuid ostetavate autode struktuur on muutunud märksa keskkonnasõbralikumaks. Samal ajal Läti ja Leedu autoturg kasvab.

Allpool vaatame, mis tegelikult toimus 2024–2025 perioodil ning mida sellest järeldada.

Mis maksud Eestis 2025 algusest kehtivad?

Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eestis kaheosaline automaks:

1. Mootorsõidukimaks (iga-aastane)

   • kehtib enamikele registris olevatele sõiduautodele ja väikekaubikutele;

   • maksu suurus sõltub peamiselt auto CO₂-heitest ja täismassist;

   • eesmärk on suunata väiksema heitega ja kergemate autode poole ning tuua riigieelarvesse püsivat lisatulu.

2. Registreerimistasu (ühekordne)

   • makstakse uue või välismaalt toodud auto esmasel registrisse kandmisel;

   • arvestab samuti CO₂-heidet, massi ja auto vanust;

   • lisab auto ostuhinnale enamasti kuni mõnekümne protsendi ulatuses, kõige enam mõjutab suuri ja kõrge heitega sõidukeid.

Oluline taust: 2024. aasta lõpuni Eestis sellist CO₂-põhist automaksu ega registreerimistasu ei olnud – oli vaid väike riigilõiv registri toimingu eest. Seetõttu oli maksureform ostuotsuste seisukohalt järsk muutus.

Eesti automüük: 2024 buum ja 2025 järsk langus

2024 – etteostude aasta

Eesti Liisinguliidu andmetel müüdi 2024. aastal Eestis ligikaudu 25 400 uut sõiduautot, mis oli umbes 11% rohkem kui 2023. aastal.

Aasta enda sees toimus aga kaks olulist asja:

• Aasta algus–suvi: mõõdukas, majanduslikult ettevaatlik turg.

• Sügise–talve „osturalli“:

  • uuest automaksust saadi selge pilt ja 1.01.2025 jõustumiskuupäev pani inimesed oste ette tooma;

  • detsembris kasvas uute autode müük võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt;

  • liisingufirmad raporteerisid rekordilisi finantseeritud autode mahtusid.

Teisisõnu: 2024 statistika on „ülespuhutud“, sest osa 2025 ostudest tehti 2024 lõpus ära.

2025 – esimene maksuaasta

2025. aasta kohta on praegu olemas andmed peamiselt kvartalite ja kuude kaupa, kuid trend on selge:

• aasta esimese seitsme kuu jooksul oli uute sõiduautode esmaregistreerimisi ligikaudu poole vähem kui 2024 samal ajal;

• eriti tugev oli kukkumine bensiinil ja diislil töötavate autode puhul (registreerimiste arv langes hinnanguliselt kuni 60%);

• 2025. aasta kolmandas kvartalis oli uute sõiduautode registreerimine Eestis umbes 40% madalam kui 2024 Q3-s.

See tähendab:

2024 oli „tipu-aasta“, 2025 on selgelt „šokki-aasta“ – maht kukkus, samal ajal kui maks jõustus ja varasem etteost kadus mängust.

Kuidas maks muutis autode kütuseliike ja CO₂ taset?

Kui vaadata mitte ainult mahtu, vaid müüdud autode koostist, on pilt teistsugune ja poliitikakujundaja jaoks olulisem.

2024 – fossiil domineeris

Esmaregistreerimiste põhjal (2024 esimesed 8 kuud):

• elektriautod moodustasid umbes 5% uutest sõiduautodest;

• hübriidid (sh pistik- ja tavalised hübriidid) umbes veerandi kuni kolmandiku;

• bensiin ja diisel kokku ligikaudu kaks kolmandikku kõigist uutest sõiduautodest.

Keskmine CO₂ tase uutel fossiilkütusel sõiduautodel jäi veel suhteliselt kõrgeks.

2025 – hübriidide ja elektri osakaal kasvab

2025 esimese seitsme–kaheksa kuu andmed näitavad selget nihet:

• elektriautode arvuline müük isegi pisut kasvas (kuigi koguturg vähenes), mistõttu nende turuosa tõusis hinnanguliselt ~5% → ~10%;

• hübriidide müük langes arvuliselt, kuid märksa vähem kui fossiilautode puhul, ja nende turuosa kerkis ca kolmandikult ligi 40–45% juurde;

• bensiinil ja diislil töötavate autode müük kukkus kõige rohkem – hinnanguliselt kuni –60% –, nende turuosa langes alla poole.

Lisaks:

• uute fossiilkütusel sõiduautode keskmine CO₂-heidang vähenes ligikaudu 10% võrreldes aastatagusega;

• tarbijad eelistavad väiksema mootoriga, kergemaid ja säästlikumaid mudeleid.

Järeldus: kui eesmärgiks oli kiirem liikumine väiksema heitega autode poole, siis seda on juba esimese aastaga selgelt näha – isegi hoolimata sellest, et kogumaht ise on langenud.

Kui palju uusi makse tegelikult riigile laekub?

Registreerimistasu – ootustest oluliselt väiksem

Rahandusministeerium prognoosis uue registreerimistasu 2025. aasta laekumiseks umbes 137 miljonit eurot.

Reaalsus on olnud konservatiivsem:

• aasta esimestel kuudel laekus tasu aeglasemalt kui oodati;

• sügiseks oli tasu makstud ligikaudu 60 000 sõiduki pealt ning riigieelarvesse oli tulnud umbes 50 miljonit eurot;

• värskemate hinnangute põhjal võib 2025. aasta lõplik laekumine olla umbes 65–70 miljonit eurot, ehk ligikaudu pool algsest prognoosist.

See viitab kahele asjale:

1. Inimesed ostsid vähem ja odavamaid autosid kui eeldati.

2. Maks täitis oma käitumise muutmise eesmärki tugevamalt kui eelarvelist – CO₂ piirang mõjus valikutele.

Mootorsõidukimaks – uus püsiv tuluallikas

Iga-aastane mootorsõidukimaks hakkas laekuma 2025 jooksul ning:

• aasta esimese poole jooksul tõi see riigile kümneid miljoneid eurosid lisatulu;

• konservatiivse hinnangu järgi võib täisaasta laekumine jääda 80–100 miljoni euro kanti (olenevalt maksumääradest ja sellest, kui palju sõidukeid reaalselt maha võetakse).

Siit edasi on mootorsõidukimaks sisuliselt uus püsiv maksuliik, mille mõju tunda nii riigieelarves kui ka iga autoomaniku rahakotis.

Mida teevad samal ajal Läti ja Leedu?

Sageli kõlab väide, et „Lätis ja Leedus sellist automaksu ei ole“. Tegelikkus on veidi peenem.

Läti – maksud olid juba varem olemas

Lätis on:

• iga-aastane autoekspluatatsiooni maks,

• CO₂-põhine registreerimismaks uutele ja imporditud autodele.

Need maksud kehtisid juba enne 2024–2025 perioodi, seega ei toimunud Lätis samasugust järsku maksureformi nagu Eestis.

Müüginumbrid:

• 2024 langes uute autode müük Lätis umbes 7% võrreldes 2023. aastaga;

• 2025. aasta esimesel poolel oli uute sõiduautode müük aga ligi 30% suurem kui aasta varem;

• kolmandas kvartalis kasvas uute autode registreerimine üle 45% võrreldes 2024 Q3-ga.

Leedu – CO₂-maks juba 2020. aastast

Leedus rakendatakse CO₂-põhist registreerimismaksu juba alates 2020. aastast. See tähendab, et:

• maks on tarbijate ja turu jaoks „normaalsus“, mitte uus šokk;

• 2025. aasta jooksul on uute autode müük Leedus selges kasvutrendis – kolmandas kvartalis üle 40% kasvu võrreldes eelmise aastaga.

Balti pilt: Eesti kukub, Läti ja Leedu kasvavad

2025. aasta kolmandas kvartalis:

• Eestis uute sõiduautode registreerimine –40% võrreldes 2024 Q3-ga;

• Lätis ja Leedus samal ajal +45–46%.

See ei tähenda, et „Läti ja Leedu on maksuvabad“. Vastupidi – CO₂-põhised maksud on neil juba ammu süsteemis sees.
Eesti eripära on järsk ja korraga sisse viidud maksureform, millega kaasnes:

• 2024 lõpu etteostu buum;

• 2025 alguse turulangus ja ebakindlus;

• ostuotsuste lükkamine tulevikku („ootame, äkki seadus muutub“).

Milline on realistlik trend edasi, kui makse ei muudeta?

Kui eeldada, et:

• automaks ja registreerimistasu jäävad kehtima,

• olulisi soodustusi või erandeid juurde ei tule,

• majandus ja intressid liikuvad tasapisi stabiilsemasse suunda,

siis võib oodata järgmist.

1–3 aastat (2026–2028)

• Uute autode maht:

  • 2025 jääb tõenäoliselt lähiaastate madalaimaks tasemeks;

  • 2026–2027 jooksul hakkab turg tasapisi taastuma –
    autopark vananeb, remondi- ja omamiskulud suurenevad ning osad edasi lükatud ostud tuleb niikuinii teha.

• Kütuseliikide struktuur:

  • elektriautode ja hübriidide osakaal jätkab kasvu;

  • fossiilkütusel autode turuosa tõenäoliselt väheneb igal aastal;

  • Euroopa 2035 sisepõlemismootorite müügikeeld uutele autodele survestab autotootjaid nii või teisiti elektrifitseerima mudelivalikut.

Kuni 2030

• Eesti liigub kiiremini kui varem EL keskmise suunas: uute autode CO₂ tase langeb, elektri- ja hübriidautode osakaal suureneb;

• uute autode müük taastub tõenäoliselt tasemele, mis meenutab pigem 2022–2023 normaalsust, mitte 2024 „mulli“;

• riigieelarve poolelt muutub mootorsõidukimaks üheks stabiilsemaks maksuliigiks, registreerimistasu jääb aga ilmselt laekumiselt alla esialgsetele optimistlikele prognoosidele.

Lühike kokkuvõte otsustajale ja lugejale

• Automaks ja registreerimistasu lõid turu ajutiselt sassi.
  2024 lõpus toimus etteostu buum, 2025. aastal kukkus uusautode müük võrreldavate perioodide lõikes ~40–50%.

• Maks täitis oma keskkonnaeesmärki kiiremini kui eelarveeesmärki.
  Elektri- ja hübriidautode turuosa on kasvanud, fossiilautode osakaal ja keskmine CO₂ tase langenud. Registreerimistasu laekub samal ajal oluliselt vähem, kui algselt prognoositi.

• Läti ja Leedu taust on erinev.
  Seal kehtisid auto- ja CO₂-maksud juba enne 2024–2025 perioodi. Nende autoturg kasvab täna pigem majandustsükli tõttu, mitte seetõttu, et maksud puuduksid.

• Eesti on teinud järsu, kuid suuna mõttes loogilise sammu.
  Kui seadusraamistik stabiliseerub ja poliitiline närvilisus väheneb, võib autoturg paari aasta jooksul kohaneda – kuid struktuur on juba täna märgatavalt keskkonnahoidlikum kui enne automaksu.

Allikad

Artiklis kasutatud numbrid ja järeldused põhinevad avalikel ja kontrollitavatel allikatel, sh:

• Eesti Liisinguliit – uute sõiduautode müügi- ja liisingustatistika

• Transpordiamet – sõidukite esmaregistreerimiste andmed

• Rahandusministeerium ja Maksu- ja Tolliamet – automaksu ja registreerimistasu prognoosid ja laekumised

• Eesti Rahvusringhääling (ERR) – analüütilised ülevaated automaksu mõjust ja turutrendidest

• OECD ja teised rahvusvahelised analüüsid – hinnangud CO₂-põhiste maksude mõjule autoturul

• Läti Autoassotsiatsioon, LSM.lv, Leedu statistikaamet – Läti ja Leedu automüügi ja maksusüsteemi kirjeldused