On ütlus, et kõik mis liigub see kulub. Sama kehtib ka pidurite kohta. Me ju vahetame piduriklotse ja teeme seda alles siis, kui pidurdamisel kostub juba metalset häält või peale juhusliku remonditöökojas käimist mehaanik mainib, et võiks hakata klotse vahetama. Ütleme, et kui mehaanik juba ütleb, et vaja klotse vahetada siis on viimane aeg need klotsid ka ära vahetada, et suuremaid kulusid vältida. Kui juba pidurdamisel on kuulda metalset häält siis teie kulutus ei piirdu enam ainult klotside vahetamisega – vaid välja vahetamist vajavad ka pidurikettad.
Miks siis ikka need kettad nii olulised on ja miks ma pean oma autol pidurite eest hoolt kandma? Kuidas ma peaks auto pidurite eest hoolt kandma? Kui tihti ma peaks seda tegema? Miks ma pean autol pidurivedeliku vahetama? Kui tihti ma pean pidurivedeliku vahetama? … jne. Need on peamised küsimused, mis tekivad või võiks tekkida. Aga võtame järjekorras ja seletame siis mõned põhjused lahti, et miks ma pean seda tegema mida ma tegema pean.
Pidurid peavad taluma igapäevaselt väga suuri temperatuure ja väga suurt temperatuuride kõikumisi. Pidurikettad on alati töös ka siis, kui ei pidurdata. Kujutage ette, kui te sõidate 100km/h ja soovite enne ristmiku seisma jääda ning alustate pidurdamist. Piduriklotsid surutakse piduriõli survel vastu piduriketast ja nagu me juba füüsikast teame, et hõõrdumisel tekib kuumus. Keskmine pidurdamiskuumus on kusagil 325C ja see kuumus tuleb kuidagi kontrolli all hoida ning peale pidurdamise lõppeist on vaja see kuumus kuidagi maha jahutada. See on vägagi hoomamatu, mida me ei suuda isegi endale ette kujutada. Pidurite hooldusintervall võiks olla vähemalt igal korral, kui rehve vahetate. Kogenud mehaanik oskab visuaalsel üle vaatamisel kindlasti anda soovitusi. Meie oma töökojas vaatame kõigi oma klientide autod üle, kui nad oma autoga meie töökotta tulevad ning anname neile oma soovituslehe teostamist vajavate töödega kaasa.
Kuidas pidurid ennast jahutavad? Siin oleks omadussõnaks ventileeritavad kettad. See näeb sisuliselt välja nõnda, et kahe kettapinna vahel on avaused, kus õhk läbi vuhab ja piduriketast jahutab.
Miks on osadel ketastel augud ja osadel ketastel sooned tööpinnal? Selleks on väga lihtne seletus. Kui klots surutakse vastu piduriketta tööpinda siis hõõrdumisel tekivad kuumad gaasid ja piduriklotsi tolm. Siis nendel ketastel, milledel on augud või sooned sees, juhitakse tekkiv tolm ja gaas tööpinna vahelt välja. Nii ei tekitata tööpindade vahele tolmu ega gaasikihti, mis vähendaks tublisti pidurdamisjõudu. Sama on ka veega. Soonte või aukudega ketaste tööpindade vahelt aurustub vesi kiiremini välja ning pidurdusjõud taastub hetkega.
Kui mitte hoolitseda oma pidurite eest võib juhtuda see, mida näete all olevalt pildilt. Ehk selliste ketastega enam sõita ei tohi.
Veel üks asi, mida tuleks silmas pidada pidurite puhul on pidurisadulate olukord. Igal autol näevad need välja erinevalt, kuid üldine töö põhimõte on sama. Tavaliselt kiiluvad kinni pidurisadula liugurid. Et seda vältida on aegajalt vaja jälgida liugureid kaitsvaid kummitorusid, et need ei oleks pragunenud või täiesti katki. Sama tegevus tuleb läbi viia pidurisilindritega, et tööpindu kaitsev kummitihend oleks terve. Kui seda ei tehta ja jätkatakse sõitu katkiste kummitihenditega siis peale ühte hooaega tuleb välja vahetada juba terve pidurisadul.
